22.05.2020Paljud teaduskaamerad kasutavad sensorite jahutamist, et vähendada temperatuurist sõltuva termilise „tumevoolu müra”[link] ja kuumade pikslite mõju. Mõned kaamerad pakuvad mitut jahutusmeetodit liigse soojuse eemaldamiseks, samas kui mõned kaamerad ja pildindusrakendused ei vaja jahutamist.
Kaamera sensorit ennast jahutatakse sageli miinuskraadideni Peltieri seadme abil, mis liigutab soojuse kaamera soojuse eemaldamise süsteemi. Kõige levinum soojuse eemaldamise meetod on õhk- või sundõhuga jahutus, kus ventilaator kasutab õhuvoolu selle liigse soojuse vahetamiseks ümbritseva õhuga. Teise võimalusena pakuvad mõned kaamerad ka võimalust kasutada vedeliku tsirkulatsioonisüsteemi, et juhtida soojust reservuaari või jahutatud vanni. See võib mõnes olukorras pakkuda eeliseid praktilisuse ja kulude osas.
Kas mul on vaja vedelikjahutust?
Jahutatud kaamerate puhul on õhkjahutus tavaliselt kõige mugavam variant, kui kaamera ümber on võimalik piisav õhuvool ja ruumi temperatuur ei ole liiga kõrge. See ei nõua täiendavaid osi ega paigaldust ning puudub lekete või mahavalgumise oht. Kuid on kaks peamist olukorda, kus vedelikjahutus võib olla hädavajalik.
Esiteks, mõnede kaamerate puhul võib vedelikjahutus toetada madalamat sensori temperatuuri, mis omakorda vähendab tumevoolu müra. Kui nende kaamerate puhul on vaja pikki säriaegu kümnetest sekunditest kuni minutiteni, võib vähendatud müra pakkuda märkimisväärset signaali-müra suhte ja pildikvaliteedi paranemist.
Teiseks, kuigi tootmise käigus tehakse kõik endast olenev, et minimeerida kaamera sisemise ventilaatori vibratsiooni, võib see väga tundlike seadmete puhul mõnikord problemaatiliseks osutuda. Sellisel juhul võimaldab vedelikjahutus vibratsioonivaba kaamera paigaldamist, mille tulemusel saab vedeliku tsirkulatsioonisüsteemi tundlikest seadmetest eraldada.
